Eelmisel aastal enim rahvusvahelist tähelepanu pälvinud Tartu Ülikooli teadustööd
2024. aastal avaldati eelretsenseeritavates teadusajakirjades Tartu Ülikooli teadlaste osalusel umbes paar tuhat kõrgetasemelist teadustööd. Artiklis toome esile need, mis said rahvusvahelistes digikanalites altmeetriliste andmete põhjal enim tähelepanu. Keskendusime ainult neile uuringutele, millel on vähem kui 50 autorit.
Altmeetria on teaduspublikatsioonide mõju hindamise meetod, mis pakub alternatiivi traditsioonilisele viidetepõhisele süsteemile. See võimaldab mõõta teadustööde ühiskondlikku ja veebimõju selle põhjal, kui palju on artiklit jagatud sotsiaalmeedias, blogides, uudistes ja muudes veebiallikates. Altmeetrilised andmed aitavad näha, kuidas mõjutavad teadustööd laiemat avalikkust ja millist vastukaja saavad need väljaspool akadeemilist kogukonda.
Autorite arvu piirangu seadsime seepärast, et kuigi suure autorite arvuga publikatsioonid on üliolulised ja nende tulemused üleilmse tähtsusega, võib neis ühe asutuse panus olla võrdlemisi väike.
Põhjus, miks me ei võtnud tööde valikul aluseks teadusviiteid, seisneb selles, et üks aasta on teaduse mõttes väga lühike aeg. Jaanuaris 2024 ilmunud artiklid ei ole jõudnud koguda piisavalt viiteid, et saaksime hinnata, kui mõjuka uurimusega on tegu. Vahel võib uurimuse lõplik mõju selguda alles viie või enama aasta pärast.
Tutvustame alljärgnevalt kajastuste arvu põhjal igast valdkonnast üht uuringut, mis rahvusvaheliselt laiemat tähelepanu pälvis.
Koroonavaktsiinide mõju südame-veresoonkonna häiretele ja Covid-19 pikaajaliste sümptomite esinemisele
Meditsiiniteaduste valdkond
Ühendkuningriigi, Hispaania ja Eesti andmestiku põhjal tehti kaks uuringut, mis koondasid enam kui 20 miljoni patsiendi haiguslugusid.
Ajakirjas Heart avaldatud uuringus leiti, et koroonavaktsiinid vähendavad oluliselt viirusega seotud südamepuudulikkuse ja potentsiaalselt ohtlike verehüüvete tekkeriski kuni aastaks.
Ajakirjas Lancet ilmunud uuringus leiti, et koroona vastu vaktsineeritud inimestel oli väiksem tõenäosus kogeda Covid-19 pikaajalisi sümptomeid kui vaktsineerimata inimestel. Samuti leiti, et BioNTechi-Pfizeri vaktsiin pakkus võrreldes Oxfordi-AstraZeneca vaktsiiniga paremat kaitset pikaajaliste sümptomite vastu.
Tartu Ülikoolist kuulusid uuringurühma terviseinformaatika kaasprofessor Raivo Kolde ja epidemioloogia professor Anneli Uusküla.
Kolde sõnul oli uuringute tugevaks küljeks see, et samad tulemused saadi kolme esindusliku andmebaasi põhjal. „Sellise rahvusvahelise uuringu korraldamine oli võimalik vaid tänu sellele, et esmalt olid väga detailsed andmestikud eri riikides kokku pandud ning teiseks olid need viidud standardsele kujule, mis võimaldas konkreetsed uuringud suhteliselt kiiresti ellu viia,“ ütles Kolde.
Ajakirjas Heart avaldatud uuringut kajastati 81 väljaandes üle maailma. Teiste seas ilmus pikem käsitlus ka The Guardianis.
Õhusaaste tekitab suurtes tööstuskeskustes lund ja vähendab pilvede hulka
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ajakirjas Science avaldatud uuringus leiti, et metalli- või tsemenditööstuse läheduses võib sadada rohkem lund ja olla vähem pilvi. Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlased avastasid nimelt, et inimtekkeline õhusaaste põhjustab pilvede lumestumist. Töö aitab paremini mõista, kuidas mõjutavad pilvi inimtekkelised õhusaasteosakesed, mille kohta on seni inimtegevuse kliimamõju uurimisel veel väga vähe teada.
Uuringu juhtautor oli füüsika instituudi kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll. Tartu Ülikoolist olid kaasautorid veel kliimafüüsika spetsialist Jorma Rahu, kliimafüüsika teadurid Hannes Keernik ja Heido Trofimov, kliimauuringute keskuse insener Tanel Voormansik, kliimateaduste professor Piia Post ja keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen. Samuti kaasati teadlasi Ühendkuningriigi, Kanada, USA, Šveitsi, Norra ja Soome teadusasutustest.
Publikatsioon leidis laialdast rahvusvahelist kajastust. Teemast kirjutati 49 väljaandes, teiste seas ka Washington Postis.
Lapse väikse sõnavara taga on terve pere liiga pikk ekraaniaeg
Sotsiaalteaduste valdkond
Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste ja arengupsühholoogia teadur Jaan Tulviste vaatlesid oma uuringus, kuidas on laste, emade ja isade nädalavahetuste ekraaniaeg seotud laste keeleoskustega.
Tulemused näitasid, et laste pikem ekraaniaeg oli seotud kehvema sõnavara ja grammatikaoskusega. Erakordselt halb mõju oli videomängude mängimisel, sõltumata sellest, kas seda tegid lapsed ise või nende vanemad. Samuti leiti, et pereliikmete ekraaniaja mustrid olid sarnased, viidates sellele, et pereliikmete ekraaniaja pikkuson omavahel seotud.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Frontiers in Developmental Psychology ning teemat kajastati 45 rahvusvahelises väljaandes, teiste seas ka CNN-is.
Loe uuringust pikemalt Novaatorist.
Ajakirja Studia Philosophica Estonica eriväljaanne Venemaa-Ukraina sõjast ühendab akadeemilise ja avaliku arutelu
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikooli filosoofiaosakonna kirjastataval eelretsenseeritaval ajakirjal Studia Philosophica Estonica ilmus avalikkusele mõeldud erinumber „Arutelud Vene-Ukraina sõjast“ („Reflections on the Russia-Ukraine War“). Ingliskeelse filosoofilise kogumiku autorid on üleilmselt tuntud ja tunnustatud autorid, kelle teadusliku taustaga kaasahaaravad esseed pakuvad mõtteainet ja uusi lähenemisnurki nii teadlaskonnale kui ka laiemale avalikkusele. Ajakirja toimetaja oli Londoni King’s College’i avaliku filosoofia teadur ja visionäär Aaron James Wendland.
Erinumbri artiklite autorite hulgas on näiteks maailmakuulus kirjanik Margaret Atwood, üks tunnustatuimaid Ukraina ajaloo teadlasi Timothy Snyder, kaks Oxfordi Ülikooli professorit Jeff McMahan ja Jonathan Wolff ning kolm Ukraina tuntud kultuurikriitikut: Mychailo Wynnyckyj, Volodymyr Yermolenko ja Irina Zherebkina. Koos pakuvad autorid selge ja veenva käsitluse ühest meie aega ja piirkonda defineerivast kriisist, ühendades tipptasemel akadeemilise uurimistöö oma isiklike sõjakogemustega.
Ajakiri ja selles käsitletud teemad said laialdast tähelepanu nii Eestis kui ka välismaal.
Loe ajakirjast lähemalt ülikooli kodulehelt.
